tööl:
istun klapid peas ja mario kivistik loeb mu kõrvadesse: tere,tere, tere, kuulmiseni, üks-kaks-kolm-neli-viis-kuus, kordan, klahv ei ole kasutusel, vajutage 1 või katkestage ühendus jne-jne

kodus:
neljapäevane nädalavahetus!
pepu ei ole peale õhtust matka hommikul uuesti rattasadulat kohates üldse mitte rõõmus;) aga öine ööbikulaul teeb selle kõik tasa:)
täna peaksime minema poste püsti hoidma, et need teised mehed saaksid betooni aukudesse lasta. Esimesed mehed kaevasid juba augud valmis (õnneks)

ja siis on veel lillelaat
see türi oma:)